Äsja kõrgete energiahindade tõttu tootmise kaheks nädalaks katkestanud Eesti kõige suuremal energiatarbijal Estonian Cellil jäi detsembris ja veebruaris olnud seisakute tõttu saamata ligikaudu 10 miljonit eurot ekspordikäivet. Seisakuga detsembris jättis ettevõtte tarbimata 10 gigavatttundi energiat. Võimas tehas kasutab nimelt umbes 2,5 protsenti kogu Eestis tarvitatavast energiast.
 
Sel ajal kui tootmine seisis, käis töö tehases edasi. Puitmassi tootmise juht Ivari Samolberg selgitas, et kahe nädala jooksul sai tegeleda remondi, hoolduse ja süvapesuga. "Tõime mõned planeeritud remonditööd varasemaks," sõnas Samolberg. "Pesime tehase laest põrandateni puhtaks korralikult," ütles puitmassi tootmise juht ning lisas, et nii põhjalikku pesu ei ole 16-aastase tehase ajaloos veel kordagi teha saanud. Ööpäev läbi töötavate masinate puhul ei olegi lihtsalt teisiti võimalik.
 
"Laupäeval lõpetasime koristamise, pühapäeval toimusid seadmete tühikäivitused. Öine vahetus vastu esmaspäeva soojendas tehase üles ja esmaspäeva varahommikul kell viis hakkasime haket tootma," kirjeldas Samolberg tööd tehase taaskäivitamise eel.
Mida pikem on seisak, seda keerulisem on pärast protsessi taas käivitada. Tehases teevad veepuhastuses tööd ka elusad bakterid, kes peavad seisaku ajal dieedil olema. Pärast paari nädalat jahedamas ning toitainevaesemas keskkonnas peab ka 100 tonni baktereid tasapisi endise režiimiga harjuma.
Tehase meeskond on tohutult panustanud, et muuta tehas energiaefektiivsemaks. Võrreldes tehase käivitamise ajaga oli juba 2022. aastaks nii elektri kui ka gaasi tarbimine 30 protsenti väiksem. 2022. aastal hoidis tehas energiat täiendavalt kokku 14 gigavatttundi. Seda on rohkem, kui enamik ettevõtteid elektrit ja gaasi üldse tarbivadki.
 
"Ivari eestvedamisel teeme siin tehases innovatsiooni isegi kuluosadega," kiitis Lahe puitmassi tootmise juhti Ivari Samolbergi. Tehases on kaks veskit, tohutut elektriröövlit. Töötav veski tarbib lausa pool kogu tehases kuluvast elektrist. Ehkki tohutute mõõtmetega veskiterad on tehase jaoks kuluosa, annab näiteks imeväike muudatus kaldenurgas olulise energiasäästu.
 
Tänu igapäevasele arendustööle suutis tehas kulud 15 aasta jooksul hoida samal tasemel. 2022. aasta energiakriis lõi aga energiahinnad lakke ning kulud kasvasid rohkem kui kaks korda. Ettevõte maksis 2022. aastal energia eest üle 44 miljoni euro. Kriisieelsetel aastatel jäi energiakulu 17 miljonit euro kanti.
"Sellises ettenägematus olukorras ei ole ühegi riigi tööstusel võimalik hakkama saada," ütles Lahe. Konkurentsivõimetu kulubaasi tõttu tuli tehase töö ajutiselt seisma panna. Energiakulude leevendamise hüvitisi riik suurettevõtetele ette ei näinud. Estonian Cell üldjuhul tootmise toetamist õigeks ei peagi. "Küll on aga riigil oluline roll konkurentsivõimelise keskkonna tagamisel, sealhulgas taastuvenergia ja võrgutasude kehtestamisel," selgitas Lahe soovitust taastuvenergia tasu praeguste energiahindade juures riigieelarvesse võtta. Niimoodi teevad näiteks põhjanaabrid.
 
Virumaa Teataja, 08.03.2023