TööstusEST, september 2018: Kundas toodetakse biometaani

Estonian Cell toodab Kundas Eesti haabadest puitmassi, mida kasutatakse paberi ja kartongi tootmiseks. Puitmassi tootmisel tekkivast reoveest toodetakse juba neli aastat biogaasi.
 
Estonian Cell käivitas biogaasi tootmise 2014. aastal ja on suurim biogaasi tootja Eestis. Biogaasi toodetakse tehase tootmisprotsessis tekkivast reoveest peaaegu 8 miljonit m3 aastas, metaanisisaldusega 75–76%. Vastavalt lepingule võõrandab Estonian Cell Rohegaas OÜ-le kogu toodetud biogaasi.
Nii hakkas tänavu II kvartalis OÜ Rohegaas väärindama biogaasi biometaaniks, tõstes metaanisisalduse maagaasiga samale tasemele. Juuni algul avati Kundas uus tootmisjaam, et tarnida toodetavat biometaani maagaasivõrku.
 
„Biogaas on biometaani tootmise esimene etapp. Toorainest saadakse kääritamise teel bio-gaas, mille metaanisisaldus oleneb toorainest. Biogaasis on keskmiselt 50%, kõige enam 75% metaani. Põllumajanduslikust toormest saadud gaasis on seda vähem, tööstuslikust toormest toodetud gaasis rohkem, näiteks Estonian Celli reoveest toodetud gaasis ongi peaaegu 75% metaani. Me puhastame selle ära ja saame 98-protsendilise metaanisisaldusega gaasi, mida saame suunata gaasivõrku,“ rääkis OÜ Rohegaas juhatuse esimees Marko Tiiman. Puhastamata bio-gaasi ei tohi suunata gaasivõrku, samuti ei sobi see autokütuseks.
 
Suunatakse jaotusvõrku
 
Rohegaasi toodetud biometaan suunatakse otse gaasivõrku. „Meie õnn on, et asume Gaasivõrgud AS jaotusvõrgu kõrval ja ei pea liitumiseks väga pikka torustikku ehitama. Meil on majanduslikult mõttekas toodetud biometaan jaotusvõrku suunata. Selleks ehitasime eraldi 400 meetri pikkuse torustiku,“ lisas Tiiman.
Rohelise gaasi tarbimine käib samamoodi nagu nn rohelise elektri tarbimine. Taastuvenergiat tootev ettevõte suunab oma toodangu elektrijaotusvõrku ning tarbija saab sealt oma elektri. „Me kasutame sama näidet, selgitamaks, kuidas Kundas toodetud gaas Pärnu bussidesse jõuab. Elektrikaablite asemel on gaasitorustik. Kui ühes kohas suunatakse torudesse teatav kogus gaasi ning teises sama kogus tarbitakse, tehakse bilansilised kirjed,“ selgitas Tiiman.
 
Tegelikult polegi vahet, kas Pärnu bussidesse jõuab täpselt see gaas, mida Kundas toodetakse. Oluline on, et gaasivõrku suunatakse sama kogus biogaasi, mida näiteks Pärnu bussid tarbivad.
 
Suund rohelise energia poole
 
Biogaasi kõige ebameeldivam koostisosa on väävelvesinik. „Gaasi puhastamise tehnoloogiaid on palju. On näiteks keemiline puhastamine ja membraanpuhastamine. Meie kasutame vesipuhastusmeetodit. See on lihtne. Gaas surutakse suure rõhu all läbi vee nagu gaseeritud vee tootmisel. Kui saadud segu loksutada, hakkavad erinevad gaasid erineval ajal eralduma. Kogu eraldatud jääkgaas (põhiliselt süsinikdioksiid ja väävelvesinik) suunatakse järelpõletisse, kus läbi termilise oksüdatsiooniprotsessi viiakse läbi jääkide lõppkäitlus,“ selgitas Tiiman.
Tiimani sõnul praeguste nõuete kohaselt Rohegaas OÜ-l jääkgaasi peenpõletit olema ei peaks, aga kui tahetakse tulevikus oma gaasi ka Eestist väljapoole müüa, tuleb kasuks, kui tootmine võimalikult keskkonnasõbralik on, seda enam, et nõuded karmistuvad tulevikus niikuinii.
 
Kogused märkimisväärsed
 
Rohegaas OÜ aastatoodang katab kahe Tartu-suuruse linna ja lisaks Pärnu busside aastavajaduse. Planeeritav aastane tootmiskogus on märkimisväärne ka Euroopa Liidu tasandil.
Kundas toodetav biometaan aitab täita Eesti taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärke transpordisektoris. „Estonian Cell toodab aastas umbes 8 miljonit kuupmeetrit biogaasi. Meie suudame selle kõik ära puhastada. Oleme arvestanud, et umbes kuus miljonit kuupmeetrit on meie aastatoodang,“ rääkis Tiiman.
 
Maagaasist kallim
 
„Oleksime rõõmsad, kui meil õnnestuks toota ilma toetusteta ehk suudaksime omahinna poolest maagaasiga konkureerida. Kahjuks see nii ei ole. Maagaas tuleb maa seest ise. Omahinna moodustab peamiselt transpordikulu. Uuringute kohaselt on biometaani tootmine umbes 3,5–4 korda kallim kui maagaasi tootmine,“ rääkis Tiiman.
Täna on gaasi börsihind umbes 0,3 eurot kuupmeeter. Rohegaas sellise hinnaga toota ei suuda, ent biometaani tootmise eesmärk polegi võistelda fossiilsete kütustega. „Eesmärk on jõuda selleni, et aastal 2020 kasutataks Eestis transpordis 10% taastuvkütuseid. Osa eesmärgist saavutatakse biokütuse lisamisega autokütusele, osa biometaani kasutamisega,” sedastas Tiiman.
„Tänaseks tehtud investeeringud on märkimisväärseid ja oleme esimesed, kes sellele turule jõuavad,“ ütles Tiiman.
 
Hea teada

  • Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal.
  • Tehase koguinvesteeringud on juba üle 185 miljoni euro.
  • Ettevõte toodab pleegitatud-kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse.
  • Estonian Cell toodab aastas peaaegu 8 miljonit kuupmeetrit biogaasi.
  • Ettevõttes töötab 89 inimest.

 
Transport muutub keskonnasõbralikumaks
 
Estonian Cell käivitas biogaasi tootmise aastal 2014, olles sellega suurim biogaasi tootja Eestis. Täna väärindatakse Estonian Cellis toodetud biogaas biometaaniks.
Toodetava biogaasi energeetiline väärtus on ligikaudu 50 gigavatt-tundi aastas. Eestis on täna kokku ligi paarkümmend bio-gaasi tootmise seadet. Need asuvad prügilates, veepuhastusjaamades, suuremate põllumajandusettevõtete ja mõne tööstusettevõtte juures. Kundas asuv Estonian Celli seade on suurim, seda ka Euroopa mastaabis. 11 miljoni euro suuruse investeeringu biogaasi tootmiskompleksi finantseeris täielikult ettevõtte ainuomanik Heinzel Holding GmbH. 2014. aastal avatud biogaasijaama näol on tegemist Euroopa suurima ühemahutilise biogaasi reaktoriga. Estonian Cell oli ka esimene puitmassitehas Euroopas, mis taolise biogaasi tootmise tootmisprotsessi kõrvale püstitas.
 
Biometaani tootmine
 
Biometaani tootmise seade läks maksma alla nelja miljoni euro. „Millal see investeering ära tasub, sõltub sellest, kuidas seda toetatakse, aga me loodame, et tasuvusaeg kujuneb alla kümne aasta,“ sõnas Tiiman Rohegaas OÜ-st ja lisas, et keskkonna säästmise mõttes on biometaani tootmine kasulikum. „Me asendame suure osa diislikütusest gaasiga.“
 
Roheline autokütus
 
Tiimani sõnutsi on Eestis võimalus toota biomassist autokütust päris suur. „Biogaasi tootmise potentsiaal on tohutu. See on kümneid miljoneid kuupmeetreid aastas. See võib olla ka põhjus, miks peetakse otstarbekaks biometaani abil vähendada fossiilsete kütuste osa transpordis. See muudab transpordi senisest keskkonnasõbralikumaks ja võimaldab tekkida uuel tootmisharul,“ mõtiskles Tiiman. Tema hinnangul võib Eestis toota kuni sada miljonit kuupmeetrit biometaani aastas. „Neid biogaasi tootjaid, kes kavandavad elektri- ja soojusenergia tootmise asemel hakata biometaani tootma on palju ja ma arvan, et nendest projektidest me kuuleme lähiajal veel,“ kinnitas Tiiman.
 
TööstusEST

Käesolevaga annan nõusoleku salvestada ja kasutada oma logifaile ja küpsiseid. Rohkem informatsiooni andmete kasutaise kohta on võimalik leida lingilt isikuandmete töötlemine.