Lauri Raid: puidu väärindamine pole rohepesu

Olukorras, kus Eestis raiutakse aastasest juurdekasvust vähem metsa, on raiemahust tähtsam arutada hoopis seda, millistes valdkondades puitu piisavalt väärindatakse, kirjutab Estonian Celli juhatuse liige Lauri Raid.
 
Metsaraiega seostuv on Eestis juba mõnda aega kriitikatules, millele andis oma lisa ka Äripäeva toimetaja Rivo Sarapiku arvamusartikkel “Eesti metsanduse rohepesu” (ÄP, 15.01.2020). Kuna juhin ühte metsatoorainele lisandväärtust andvat ettevõtet, soovin Rivo Sarapiku arvamusele lisada oma nägemuse.
Ma saan aru, et tegu on enamikku Eesti inimesi emotsionaalselt puudutava teemaga ja on täiesti selge, et sellise suure varaga nagu meie mets tulebki ringi käia väga vastutustundlikult ning majandamisotsused langetada rangelt reeglitest kinni pidades. Kui aga avalikus ruumis hakkavad järjest enam kõlama hääled, mis nõuavad peaaegu igasuguse metsaraie lõpetamist, siis ei saa me mööda küsimusest, kas meile on vaja puitu kui materjali? Kas inimkond vajab puidust tooteid, mööblit, laminaadi asemel puust põrandalauda jala alla, plasti asemel paberit? Kas vajame innovatsiooni ülikoolidelt ja teaduritelt, et leida naftast pärineva plasti asenduseks toorainet puidust?
 
Paber asendab üha enam plasti
 
Vastus paberivajadusele on praegu küll selge jah. Üldine keskkonnateadlikkus kasvab pea igal pool maailmas ja koos sellega suureneb ka nõudlus paberi järele, mis üldjuhul on siiski keskkonnasäästlikum kui plast. Mitu suurt tootjat on viimase paari aasta jooksul teatanud oma plastpakendite väljavahetamisest paberist toodete vastu ja julgen üsna suure kindlusega väita, et keskkonnasäästlik ja ühiskonnateadlik käitumistrend kasvab ülikiiresti. Kartongpakid tulevad plastist joogipudelite asemele, paberkotid kilekottide asemele, paberist joogikõrred plastkõrte asemele, plastist topse on ammu piinlik kasutada, puitkorrusmajad hakkavad asendama eelmise sajandi pärandit – magalate arhitektuuri.
Paberit saab küll taaskasutada, aga siiski vaid loetud korrad, nii et paratamatult tuleb seda peale toota seni, kuni pole välja töötatud neisse toodetesse sobivat mingit uut materjali, mis oleks keskkonnasäästlikum kui paber. Paberiks vajaliku puitmassi või tselluloosi tootmiseks metsa lageraiet tegema ei minda. Paberipuu on reeglina kehva kvaliteediga puit, mis tekib metsa harvendades, parandamaks väärtuslikumate puude kasvutingimusi, või palgivarumise kõrvalproduktina.
 
Kas tõesti jätame parem mädanema?
 
Näiteks Estonian Cell kasutab oma tootmises haavapuitu. Haab on kiirekasvuline puu, millel pole Eestis praegu ühtegi teist suurt tööstuslikku tarbijat ning sisuliselt puudus haavapaberipuul enne meie tehast Eestis väärtus.

TEIE PRIVAATSUS ON MEIE JAOKS OLULINE!
Pakkumaks parimat veebilehe kasutamise kogemust, kasutame me sellel veebilehel tehnilisi ja funktsionaalseid küpsiseid. Palun otsustage ise, milliseid küpsiste kategooriaid lubatakse Küpsiste seadeid abil. Lisateavet leiate ka meie andmekaitsetingimused.