Estonian Cell investeeris tootmisse ja keskkonda

Kunda lähistel tegutsev haavapuitmassitootja Estonian Cell võõrustas eile hulka tähtsaid tegelasi, et tähistada ligemale 20 miljoni suurust investeeringut seadmetesse ja keskkonda.
 
sjaste investeeringute alusel on ettevõte valitud ka Eesti tänavuse ettevõtluse auhinna konkursi nominentide hulka välisinvestori kategoorias. Estonian Cell paigaldas juunis viimased seadmed kasvuinvesteeringute programmi raames, mille tulemusena kasvab ettevõtte tootmismaht 185 000 tonnini aastas ja väheneb mõju keskkonnale. Investeeringute rahastamiseks reinvesteeris ettevõte kogu 2018. aastal teenitud kasumi.
 
Eeldused investeeringuks loodi Estonian Celli ja Eesti valitsuse vahel tunamullu peetud läbirääkimistel, mille järel langetas valitsus energiaaktsiise energiamahukale tööstusele. Estonian Cell kulutab ühes ajaühikus sama palju elektrienergiat kui näiteks kogu Tartu linn ja toodangu omahinnast moodustab suure osa just energiale kulunud raha.
 
“Olen pidanud oma sõna ja vastusena aktsiisialandusele investeerinud lubatud 20 miljonit eurot,” ütles ettevõtte üks omanikke Alfred Heinzel.
“Astusime sellega esimese sammu tootmismahu pudelikaelte kõrvaldamiseks, aga ka keskkonnaalase tegevuse parendamiseks. Investeeringute jätkamiseks vajame siiski veelgi konkurentsivõimelisemaid energia¬makse ja tööstuse kasvuks stabiilsemaid poliitilisi otsuseid.”
 
Stabiilsete otsuste tagamise eest hea seisvaid isikuid oli pidulikul üritusel vähemalt kaks: riigihalduse minister Jaak Aab ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Neist esimene tundis sündmuse üle heameelt, sest “ei ole Eestis tihti päeva, kui saab punkti panna nii suurele investeeringule”. Kert Kingo pikka kõnet ei pidanud, vaid soovis ettevõttele lihtsalt edu ja andis üle paberkotti peidetud kingituse.
 
2018. aastal tootis Estonian Cell 164 956 tonni haavapuitmassi ning kogu toodang läks ekspordiks. Mullu püstitas ettevõte ka uue käiberekordi: firma müügitulu kasvas 90,5 miljoni euroni võrreldes 80,7 miljoni euroga 2017. aastal.
Toorainena kasutatakse kodumaist haavapuitu, kuid seda on ostetud ka Lätist ja Venemaalt. Eilegi seisid ettevõtte väravas koormaga palgiveokid, mis kandsid Venemaa numbrimärki.
 
Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga kogumaksumuses 205 miljonit eurot. Ettevõte toodab kemi-termo-mehaanilist haavapuitmassi, mis täielikult eksporditakse, sihtkohtadeks on nii Euroopa kui ka Aasia. Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH.

Käesolevaga annan nõusoleku salvestada ja kasutada oma logifaile ja küpsiseid. Rohkem informatsiooni andmete kasutaise kohta on võimalik leida lingilt isikuandmete töötlemine.